CECT



November 28-29, 2013
Tartu, in Tartu Loodusmaja, Lille 10


The relationship of cultural phenomena and various subjects with their respective environments has been a central research interest in semiotics. The seminar will focus on the methods and methodological problems in semiotic studies of relations between cultural phenomena, living beings and the environment. The diversity in the field of research methods can be manifested as field work, analysis of representations and texts, as well as interviews and questionnaires; different challenges are posed by the diverse environments and subjects studied, ranging from islets to cities, from poets to plants.

Presentations and discussions at the seminar relate to methodological problems arising in studying relationships of the environment, subjects and cultural phenomena, on outlining challenges as well as offering possible solutions.

Thursday 28.11

10.00-12.00
Kalevi Kull "Morphology of umwelt"
Laura Kiiroja "Socialising zoo animals with people - the semiotics of methodology"
Renata Sõukand "What is wild edible plant: common definitions through the places of gathering"
13.00-15.00
Tartu Nature School and ecosemiotic teaching
Katarzyna Kaczmarczyk "What is a garden? - a semiotic answer to a general question"
Tiit Remm "Texting and textualisation in urban planning, experiences and representations"
15.00-17.00 Round-table

Friday 29.11

10.00-12.00
Timo Maran "The role of ad-hoc approaches in ecosemiotic research"
Jamie Kruis "Differences between Jakob von Uexküll's composition of Nature and linguistic codes: The phenomenon of learning as the next step in Umwelt research"
Morten Tønnessen "Plans for field work on predator-prey conflicts in Norway involving video-recorded interviews followed by pico-scale analysis"
Riin Magnus, Kadri Tüür "Doing ecosemiotic research on Western Estonian islets"

The seminar is organised by Department of Semiotics, University of Tartu in the framework of the research grant “Ecosemiotic analysis of Estonian culture of nature” and supported by the European Union through the European Regional Development Fund (Center of Excellence CECT).

More information: Tiit Remm, Department of Semiotics, University of Tartu (tiit.remm@ut.ee)

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool korraldab 26.-27. septembril Tartu ülikoolis intensiivseminari “Religious change”, mille raames peavad tuntud briti religiooniteadlased kolm avalikku loengut. Vaatluse all on religioossuse vormide mitmekesisus, sideme kaotamine religioossete organisatsioonidega ja viimasel ajal toimuv religiooni taastulek ühiskondliku tähelepanu vaatevälja.

Neljapäeval, 26. septembril kl 10.15 Prof Jim Beckford (University of Warwick), Sociological aspects of religious diversity

Neljapäeval, 26. septembril kl 14.15 Prof Callum Brown (University of Glasgow), Losing religion: how people have lost religion in Canada, UK and USA since 1940

Reedel, 27. septembril kl 10.15 Prof Linda Woodhead (University of Lancaster), Religious change in Europe since 1989: de-reformation and the return of magic

Kõik loengud toimuvad TÜ peahoones Ülikooli 18–228, inglise keeles.

Briti Akadeemia liige, religioonisotsioloog Jim Beckford on tegelenud oma uurimistöös usuorganisatsioonide teoreetiliste ja empiiriliste aspektidega ning nende suhetega ühiskonnas laiemalt. Ta on õpetanud ja teadustööd teinud reas ülikoolides: Reading, Durham, California Berkeley, Chicago Loyola ning Pariisi Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales ja Ecole Pratique des Hautes Etudes. Tema praegune uurimishuvi on seotud ühiskonnateooria ja religiooni suhetega, usuliste vähemuste kohtlemisega vanglates ja religioonile kohaldatava avaliku poliitikaga.

Religiooniajaloolane Callum Brown tegeleb religiooni ja sekulariseerumise sotsiaal- ja kultuuriajaloo, moodsa humanismi (ateismi) tõusu ja sotsiaalsete rituaalidega peamiselt 20. ja 21. sajandil. Üks tema praegusi projekte uurib demograafiliste protsesside mõju religioonile alates 1960. aastatest seoses muutustega soorollides, seksuaalsuses ja religioossetes rituaalides, kasutades aktiivselt autobiograafiaid ja suulise ajaloo meetodeid, aga ka kvantitatiivseid meetodeid. Tema tuntuima monograafiana võib välja tuua “The Death of Christian Britain: Understanding Secularisation 1800–2000” (2001).

Linda Woodhead uurib religioonisotsioloogina religioossete ja ühiskondlike muudatuste suhet globaalses ulatuses 1980. aastatest tänapäevani. Ta on kirjutanud hinduismist, kristlusest, alternatiivsest spirituaalsusest, paganlusest ja islamist Euroopas. Tema praegused kesksed uurimishuvid on religiooni mõju muutuvatele soorollidele, tarbimisühiskonnale, uuele meediale ja keskklassile, nende protsesside väljakutsed senistele etableerunud religioonivormidele ja uute religioossuse vormide tõus. Uusimad monograafiad on “Everyday Lived Islam in Europe” (2013), “Religion and Change in Modern Britain” (2012). Prof Woodhead on Uppsala ülikooli audoktor (2009), 2013. aastal omistati talle teenete eest kõrghariduses Briti Impeeriumi orden (MBE).

Intensiivseminar toimub koostöös kultuuriteooria tippkeskuse ja Tartu ülikooli usuteaduskonnaga.

Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool ühendab Eesti muusika- ja teatriakadeemia, Tartu ülikooli, Tallinna ülikooli ja Eesti kunstiakadeemia doktorante ja õppejõude. Kultuuriteooria tippkeskusesse kuuluvad Tartu ja Tallinna ülikooli uurimisrühmad.

Lisainfo:
doktorikooli kodulehelt ja TÜ kirikuloo professor Riho Altnurmelt, tel: 53 441 310, e-mail: riho.altnurme@ut.ee.


30 June - 4 July, 2013
Tartu, Estonia

The 11th international SIEF congress will take place in Tartu, 30th June to 4th July 2013. We aim to gather 500 anthropologists, ethnologists, folklorists and others interested in European culture for four exciting days of keynotes, parallel panels, ethnographic films, book fair and a congress banquet.

Local Organizers
Institute for Cultural Research and Fine Arts, University of Tartu (
http://www.ut.ee)
Estonian Literary Museum (http://www.kirmus.ee)
Estonian National Museum (http://www.erm.ee/en)
Centre of Excellence in Cultural Theory (University of Tartu, Tallinn University, http://cect.ut.ee)
The Congress committee will be assisted by the nomadic team of professional conference organizers, and membership administrators, NomadIT (http://www.nomadit.co.uk)

Venue
The Congress will take place on the campus of the University of Tartu, located in the city centre. The keynote speeches will be delivered at the Assembly Hall in the Main Building of the University of Tartu Ülikooli 18), and sessions will be held on campus nearby. The hotels providing accommodation will be within 15 minutes' walk from the venue.

For more information see SIEF homepage.


3. rahvusvaheline noorte folkloristide konverents "Vernacular Expressions and Analytic Categories"

14.-16. mai 2013
Tartu Ülikool

TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond korraldab 14.-16.05.2013 koostöös Kultuuriteooria Tippkeskuse (CECT), etnoloogia ja folkloristika üliõpilasi koondava Tartu Nefa Rühma ning Leedu Kirjanduse ja Folkloori Instituudiga arvult kolmanda noortele uurijatele suunatud konverentsi "Vernacular Expressions and Analytic Categories" ("Rahvapärased väljendused ja analüütilised kategooriad"). Erinevatele päevakohastele teemadele keskenduva rahvusvahelise foorumi eesmärgiks on pakkuda edasijõudnud tudengitele ja noorteadlastele võimalust tutvustada oma uurimusi ning luua ja arendada koostöösidemeid.

Seekordne kolmepäevane konverents toob Tartusse 30 esinejat üheteistkümnest riigist (Eestist, Itaaliast, Leedust, Kanadast, Prantsusmaalt, Sloveeniast, Soomest, Ungarist, Ukrainast, Venemaalt, Ühendkuningriigist). Lisaks magistrantide, doktorantide ja noorteadlastele esinevad plenaarloengutega dr. Eike Anderson Bornemouth’i Ülikoolist ja prof. Eli Yassif Tel Avivi Ülikoolist. Konverentsi teema keskendub pärimuse kandjate ja loojate ning uurijate vahelistele suhetele ja väljendusviiside eripärale. Arutletakse ka rahvuslike teadustöö traditsioonide ja rahvusvahelise folkloristika seoste üle. Konverentsi raames toimub Tartu Nefa Rühma koostatud värske artiklikogumiku "Kogemus, taju, keha: uurimusi noortedlastelt" (VanaVaraVedaja 8) esitlus TÜ kohvikus.

Kolmas rahvusvaheline noorte folkloristide konverents jätkab ürituste sarja, mis sai alguse 2011. aastal Tartus TÜ folkloristika ja etnoloogia osakondade eestvedamisel. Möödunud aastal koguneti Vilniuses. Rahvusvaheline huvi konverentsi vastu on järjest kasvanud. Inglisekeelne foorum täiendab igaaastaste eestikeelsete noorte folkloristide konverentside traditsiooni Tartus, mis ulatub aastasse 1974.

Konverentsi korraldamist toetavad Hasartmängumaksu nõukogu, Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu fondi kaudu (Kultuuriteooria tippkeskus, CECT) ja Eesti Teadusagentuuri projekt "Traditsioon, loovus ja ühiskond: vähemused ja alternatiivsed diskursused " (IUT2-43).

Konverentsi programm on kättesaadav TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakonna kodulehel.

Kõik on oodatud kuulama!

Lisainfo: Elo-Hanna Seljamaa (
elo-hanna.seljamaa@ut.ee) ja Ülo Valk (ulo.valk@ut.ee; 737 5310)


Antropoloog Joel Robbinsi avalik loeng „Taas kord kristlusest ja individualismist“

9. mai 2013
Tartu Ülikool

Etnoloogia osakonnal ja Kultuuriteooria tippkeskusel on hea meel teatada, et professor Joel Robbins, kes on üks juhtivaid religiooniantropolooge maailmas, peab Tartu Ülikoolis avaliku loengu kristluse ja individualismi seostest 9. mail (neljapäeval) kell 16.15–17.45 von Bocki maja (Ülikooli 16) auditooriumis 214. Loeng on inglise keeles.

Joel Robbins on California San Diego ülikooli professor ja hetkel Jane ja Aatos Erkko nimelise külalisprofessuuri hoidja Helsingi ülikoolis. Sügisest asub ta tööle Cambridge’i ülikooli sotsiaalantropoloogia osakonda Sigrid Rausingi nimelise professuuri hoidjana. 1990. aastate algul elas Joel Robbins üle kahe aasta Paapua Uus-Guinea mägismaal urapminite seas. Urapminid pöördusid 1970. aastate lõpus omal initsiatiivil karismaatilisse kristlusesse. See muutus tõi Robbinsi sõnul kaasa terve uue kultuurilise kompleksi ja hulganisti pingeid vana ja uue vahel. Oma monograafis „Patusteks saamine“ (2004) pakub Robbins välja laiemalt kasutatava mudeli kultuurimuutuste tõlgendamiseks. Robbins oli ka üks esimesi, kes tõi kristluse – pikka aega antropoloogide poolt välditud teema – antropoloogiliste arutelude keskmesse, pannes nii aluse kristluse antropoloogiale. Oma välitööde põhjal on Robbins avaldanud suure hulga artikleid religioonist, moraalist, väärtustest, tunnetusest ja keelest. Hetkel kirjutab ta raamatut headuse ja kannatuse käsitlemise väljakutsetest antropoloogias.

Oma loengus vaatleb Robbins kristluse ja individualismi seoste küsimust, mille üle ajaloolased ja sotsiaalteadlased on pikka aega arutanud. Nimelt naaseb ta teesi juurde, mille järgi kristlus on mänginud olulist rolli individualismi väljakujunemisel Läänes. Kui kümmekond aastat tagasi kristluse antropoloogia jõudsalt arenema hakkas, asusid mitmed antropoloogid uurima, mil viisil mittekristlaste pöördumine kristlusesse on muutnud individualismi elemendid pöördunute jaoks oluliseks. Hiljuti on aga osa antropolooge seadnud kahtluse alla väite, et kristliku konversiooni ja individualismi väljakujunemise vahel oleks selge seos. Kriitikud väidavad, et esiteks kristlus ei ole oma olemuselt individualistlik ning et teiseks kristlus loob samavõrd või rohkemgi uusi suhteid ega koonda tähelepanu üksnes indiviidile. Robbins esitab oma loengus ülevaate neist vaidlustest ning, lähtudes prantsuse antropoloogi Louis Dumont’ teooriast, pakub välja arusaama individualismist kui väärtusest. Robbins väidab, et väärtuse-keskne lähenemine võimaldab meil mõista suhete rolli kristlikes traditsioonides ilma, et me peaksime välja jätma individualismi komponendi. Ta arendab seda mõtet, tuues näiteid enda välitöödelt Melaneesiast ja teiste töödest Aafrikas ja Amazonases.


ERMi 54. aastakonverents „Muutuv kultuuripärand“

12. aprill 2013, kell 10.00-17.00
ERMi näitusemaja (J. Kuperjanovi 9, Tartu)

Konverents suunab tähelepanu inimestele kui pärandi kandjatele, vaadates lähemalt neid küsimusi, mida oma töös esitavad kultuuripärandi uurijad ja pärandiga tegelejad.

Konverentsi plenaarkõneleja on Tartu Ülikooli kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma, kes oli aastail 2006–2010 Eesti esindaja UNESCO valitsustevahelise vaimse kultuuripärandi kaitse komitee juures. Oma ettekandes esitab ta kriitilise vaate kultuuripärandile kui sotsiaalsele konstruktsioonile, mida kujundavad valikud ja valikute tegijad. Talle sekundeerivad Tallinna Ülikooli vanemteadur Helen Sooväli-Sepping ning Tartu Ülikooli teadur Ester Bardone, kes avavad pärandi tõlgendamisel esilekerkivad küsimusi juba konkreetsemate näidete varal. Pärandikogukonna positsioone avab Karula Hoiu Ühingu liige ning Hallimäe talu perenaine Olivia Till. Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna juhataja Mare Kõiva läheb ajas veelgi tagasi, kõneledes etniliste pühapaikade loomise diskursusest ning ajaloo taaskehastamisest. Kultuuripärandi ühisloome ning muuseumi dialoogivõimaluste üle arutleb TÜ ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi doktorant Krista Lepik. Kultuuripärandiga ja selle kasutamisega seonduvaid debatte minevikus ning olevikus lahkavad vastavalt ERMi teadur-kuraator Piret Õunapuu ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia direktor Anzori Barkalaja. Konverentsilt on ka veebiülekanne.

Osalema on oodatud nii praktikud kui ka teoreetikud, nii pärandi- kui muuseumihuvilised külastajad.

Lisainfo konverentsi kodulehelt: www.erm.ee/konverents2013.

Kontaktisik: Reet Ruusmann, teadussekretär, e-posti aadressil reet.ruusmann@erm.ee või telefonil 735 0483


Richard Indrekole pühendatud artiklikogumiku esitlus

27. veebruar 2013, kell 16.00
Tartu Ülikooli arheoloogia osakond (Jakobi 2, II korrus)

23. veebruaril möödub Eesti ühe tuntuima eksiiliarheoloogi, Richard Indreko, sünnist 113. aastat. Selle sündmuse tähistamiseks esitleme 27. veebruaril kell 16.00 Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia osakonnas tema auks koostatud Muinasaja Teaduse sarjas ilmuvat kogumikku „Man, his time, artefacts, and places: collection of articles dedicated to Richard Indreko“. Idee koostada nimeka Eesti kiviaja uurija mälestuseks artiklikogumik tekkis 2010. aastal, mil tema 110. sünniaastapäeva tähistati Indreko isikuarhiivil põhineva näitusega Tartu Ülikooli Raamatukogus.

Nii nagu Indreko enda uurijateed, iseloomustab ka käesolevasse kogumikku koondatud artiklite valikut mitmekesisus. Nii on käsitletud seiku Indreko elu- või teadlasteest ning erinevaid teemasid, millega Indreko rohkem või vähem ka ise tegeles, näiteks kiviaja asustusküsimused, pronksiaja kultuurimudelid, kivi-, luu- ja sarvesemete analüüs. Kokku on käesolevasse kogumikku koondatud viisteist artiklit uurijatelt Eestist, Lätist, Poolast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist ja Venemaalt.

Kogumiku välja andmist on toetanud Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond Kultuuriteooria tippkeskuse kaudu, Tartu Ülikooli Ajaloo ja arheoloogia instituut ja Eesti Teadusfondi grant nr 9306 „Euraasia kivi- ja pronksiaegsete sotsiaalvõrgustike kajastused Läänemere idapiirkonna arheoloogilises materjalis“.

Olete oodatud kogumiku „Man, his time, artefacts, and places: collection of articles dedicated to Richard Indreko“ esitlusele 27. veebruaril kell 16.00 Tartu Ülikooli arheoloogia osakonnas Jakobi 2, II korrusel.


Teooria inkubaator

11.-12. jaanuar 2013
Nelijärve

Tippkeskuse 2013. aasta avaürituseks on kõigile tippkeskuse liikmetele mõeldud teooria inkubaator. Inkubaator toimub traditsiooniliselt Nelijärve puhkekeskuses kahepäevase üritusena.

Uurimisrühmade kontaktisikud: Aili Aarelaid-Tart, Raili Nugin (nüüdiskultuur); Ergo-Hart Västrik, Pihla Siim (folkloristika); Katre Pärn, Katre Väli (semiootika); Riho Altnurme (religioon); Halliki Harro-Loit (kultuurikommunikatsioon); Maarja Kaaristo (etnoloogia); Pikne Kama (arheoloogia); Anu Printsmann (maastik).

Teooria inkubaatoril osalemiseks palume registreeruda hiljemalt 28. detsemberiks 2012.

Praktiline info: Monika Tasa, monika_tasa@hotmail.com, 737 6535


Vaata ka:

Arhiiv 2008
Arhiiv 2009
Arhiiv 2010
Arhiiv 2011
Arhiiv 2012
Arhiiv 2013

PROJEKT

TEGEVUS
arhiiv «
viidad «

KOOSSEIS