CECT




I Kultuur

29. september 2009

Kultuuri distsiplinaarne ja interdistsiplinaarne määratlemine. Iga uurimisrühma kultuurikäsitlus kultuuri kui uurimisobjekti ontoloogia (piiritlemine) ja epistemoloogia (uuritavuse tagamine, meetodid) seisukohast. Iga uurimisrühma põhimõistestik kultuuri kui uurimisobjekti analüüsiks. Mõisteväljade kõrvutamine, komplementaarsuse ning metatasandi (kultuuriteoreetilise) sünteesi otsimine.

Dominandiks kultuur, selle määratlemise sõltumine distsiplinaarsest metodoloogiast, objekt- ja metatasandi eristumisviisid. Eesmärgiks rääkida kultuuri erinevatest käsitlemisvõimalustest uurimisobjektina ning otsida kultuuri defineerimise kaudu võimalusi üldise kultuuriteooria loomiseks.

Lugemismaterjal:

Roger M. Keesing 1974. Theories of culture. - Annual Review of Anthropology, Vol. 3: 73–97.

Anthony P. Cohen 1994. Culture, Identity, and the Concept of Boundary. – Revista de antropologia social 3: 49–61.

Michael Agar 2006. Culture: Can You Take It Anywhere? - International Journal of Qualitative Methods, 5 (2) June 2006: 1–12.

R. Lee Lyman 2007. What is the ‘process’ in cultural process and in processual archaeology? - Anthropological Theory, Vol 7(2): 217–250.

Mike Levy 2007. Culture, Culture learning and New Technologies: Towards a Pedagogical Framework. - Language Learning & Technology, Vol. 11, Number 2: 104–127.


II Kultuuriteooria

10. november 2009

Kultuuriteooria, kultuuriteooriad, kultuuriteadus: ajaloolised pöördepunktid ja tänapäevane olukord. Kultuuriteooria ja kultuurianalüütiline teadmuskorraldus (distsiplinaarsus, de-, inter- ja transdistsiplinaarsus). Kultuuriteooriate arenguloogika ning metodoloogilised sõlmprobleemid. Dominandiks uurimisrühmade teoreetilised alused võrdluses kultuurianalüüsi üldiste aktuaalsete metodoloogiliste probleemidega.

Seminar on mõeldud uurimisrühmade distsiplinaarsete identiteetide üle arutamiseks: millised on teadustöö teoreetilised raamid (empiiria-teooria vahekord, teooriad, mudelid, uurimismeetodid) ning kuidas suhestuvad n.ö. väikesed ja suured teooriad või distsiplinaarsus ja interdistsiplinaarsus? Ja kolmanda küsimusena tõstatub universaalse teooria probleem – on selle järele vajadus üldse olemas!?

Alustagem oma igapäevase teadustegevuse teoreetilisest mõtestamisest ja võtkem aluseks mitte distsiplinaarne ajalugu, vaid hetkeseis. Mis on hetkel teooria vallas aktuaalne, millised on hetke tugipunktid (autoriteetsed teooriad, ideed, autorid) ja millised on hetke raskeimad probleemid, uut lähenemist nõudvad aspektid.

Lugemismaterjal:

Bent Flyvbjerg. 2006 Five Misunderstandings About Case_Study Research. – Qualitative Inquiry, Vol 12, Nr 2: 219–245.

Thomas Diefenbach 2009. Are case studies more than sophisticated storytelling?: Methodological problems of qualitative empirical research mainly based on semi-structured interviews – Qual Quant (2009) 43: 875–894.

Susan A. Lynham 2002. The General Method of Theory-Building Research in Applied Disciplines – Advances in Developing Human Resources 2002: 4: 221–241.

Markus Schwaninger & Stefan Grösser 2008. System Dynamics as Model-Based Theory Building” – Systems Research and Behavioral Science 25: 447–465.

Alessandro Duranti 2005. On Theories and Models – Discourse Studies Vol. 7(4–5): 409–429.

Sylvia Walby 2007. Complexity Theory, Systems Theory, and Multiple Intersecting Social Inequalities – Philosophy of the Social Sciences 2007: 37: 449–470.

Marwan M. Kraidy & Patrick D. Murphy 2008. Shifting Geertz: Toward a Theory of Translocalism in Global Communication Studies” – Communication Theory 18 (2008): 335–355.



III Identiteet

24. november 2009

Identiteet kultuuris (ühik, element, artefakt, subkultuur jne), kultuuri identiteet (tervikumõõde ajaloolise või aktuaalse süsteemina, mälu- või kasvatussüsteemina, väärtus- või normisüsteemina, teksti- või kohandumissüsteemina jne), kultuurianalüütiku identiteet (paradigmaline ja ad hoc kultuurianalüüs, uurimisobjekti konstrueerimine, subjektiivsus jne) kui kompleksse kultuurianalüüsi probleemid. Dominandiks on osa-terviku suhte teadvustamine kultuurianalüüsis, holistliku ja kompleksse kultuurianalüüsi võimaluste analüüs seoses kultuurianalüütiku eetosega, kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite komplementaarsuse eripära humanitaarias.

Seminari taustaprobleemiks on kultuuriteooria tippkeskuse identiteet meie ja rahvusvahelises teadusruumis. Kitsamaks probleemiks on uurimisrühmade distsiplinaarsed ja interdistsiplinaarsed identiteedid, mis väljenduvad diskursiivses identiteedis ehk seostes rahvusvahelise oskuskeelega ja probleemide nägemise ning sõnastamisega, teoreetilises identiteedis ehk enese sidumises teatud teooriate ja autoriteetidega, performatiivses identiteedis ehk enese kollektiivse manifesteerimise viisides (kogumike pealkirjad ja sisu, oma ajakirjade olemasolu ja temaatika, programmilised ülesastumised jms), ja n.ö. kvalitatiivses identiteedis ehk suhtumises uuritavasse ja uurimisobjekti piiritlemisse. Uurimisobjektiga seoses omandab omaette olulisuse kultuuriidentiteedi üldisema ja uurimisobjekti identiteedi kitsama käsitlemise vahekord. Uurime ju kõik kultuuri uurides midagi konkreetsemat selles kultuuris.

Lugemismaterjal:

Theo Van Leeuwen 2009. Discourses of identity - Language Teach. 42:2, 212–221.

Julie Thompson Klein 2004. Prospects for transdisciplinarity - Futures 36, 515–526.

Michael A. Hogg & Scott A. Reid 2006. Social Identity, Self-Categorization, and the Communication of Group Norms - Communication Theory 16, 7–30.

Vivienne Orchard 2002. Culture as Opposed to What? Cultural Belonging in the Context of National and European Identity - European Journal of Social Theory 5(4): 419–433.

Pal Andre Aarsand 2008. Frame switches and identity performances: Alternating between online and offline - Text & Talk 28–2, 147–165.

Mary Bucholtz & Kira Hall 2005. Identity and interaction: a sociocultural linguistic approach - Discourse Studies Vol 7(4–5): 585–614.

Bhiku Parekh 2009. Promoting a Global Culture of Science - European Review Vol. 17, Nos. 3&4, 477–486.

Yunxia Zhu 2008. From cultural adaptation to cross-cultural discursive competence - Discourse & Communication 2 (2); 185-204.

Monica Sassatelli 2002. Imagined Europe. The Shaping of a European Cultural Identity through EU Cultural Policy - European Journal of Social Theory 5(4): 435–451.

John Chambers Christopher & Mark H. Bickhard 2007. Culture, Self and Identity: Interactivist Contributions to a Metatheory for Cultural Psychology - Culture & Psychology Vol. 13(3): 259–295.


IV Aegruum

8. detsember 2009

Aeg, ruum ja aegruum kui uurimisrühmade mõisteväljadesse kuuluvad kategooriad, nende kategooriatega kaasnevad mõisted. Erinevate käsitluste kõrvutamine ja aegruumilise analüüsi eripära avamine. Kronotoopse kultuuriteooria võimaluste vaagimine ehk liikumine tippkeskuse metodoloogilise terviklikkuse poole.

Dominandiks filosoofiliste ja objektsete kategooriate käibimine teaduses, nende terminoloogilisus ja terminivälja kujundav võime, mitmetähenduslikkus, metafoorilisus. Kategooriate täpsustamisega tekkivad terminiväljad (näiteks ruum, paik, koht, maastik jne).

Esmane eesmärk on aja ja ruumi metafooride süstematiseerimine. Kultuuriuurijatena oleme kõik loomuldasa aja ja ruumi uurijad. Ühelt poolt tegeleme aja ja ruumi liigendamise, kirjeldamise ja analüüsiga. Teiselt poolt kasutame aja ja ruumi põhiselt loodud mõisteid oma uurimisobjektidest rääkides. Seda olukorras, kus aeg ja ruum on erinevates distsipliinides erinevalt määratletavad. Seega proovime pisut korrastada välja, kus me aja ja ruumi mõisteid erinevalt kombineerides ning liitmõisteid luues aega ja ruumi tegelikult uurime. Kuidas objekttasandi aeg ja ruum suhestub metatasandi aegade ja ruumidega.

Teiseks eesmärgiks on saada selgust aja ja ruumi eraldi vaatlemise ning aegruumi ehk kronotoobi kaudu vaatlemise erinevusest ja komplementaarsusest. Siit kasvab välja kronotoobiteooria tekkepõhjustest arusaamine ning kronotoobitasandite eristamise loogika mõistmine. Kronotoobianalüüsi ajalooline ning tänapäevane staatus.

Lugemismaterjal:

Christopher Tilley 2006. Introduction. Identity, Place, Landscape and Heritage. - Journal of Material Culture, Vol. 11(1/2): 7–32.

Sigrid Weigel 2009. On the ‘Topographical Turn’: Concepts of Space in Cultural Studies and Kulturwissenschaften. A Cartographic Feud. - European Review, Vol. 17, No. 1, 187–201.

Kurt Viking Abrahamsson 1999. Landscapes Lost and Gained: On Changes in Semiotic Resources. - Human Ecology Review, Vol. 6, No. 2, 51-61.

Martina Löw 2008. The Constitution of Space. The Structuration of Spaces Through the Simultaneity of Effect and Perception. - European Journal of Social Theory, 11(1): 25–49.

Mikko Lehtonen 2009. Spaces and Places of Cultural Studies. - Culture Unbound, Vol 1: 67–81.

Matt Hodges 2008. Rethinking time’s arrow. Bergson, Deleuze and the anthropology of time. - Anthropological Theory, Vol 8(4): 399–429.

Anne Reff Pedersen 2009. Moving Away from Chronological Time: Introducing the Shadows of Time and Chronotopes as New Understandings of `Narrative Time'. - Organization, Vol 16(3): 389–406.

William L. Randall 2007. From Computer to Compost: Rethinking Our Metaphors for Memory. - Theory Psychology, Vol. 17(5): 611–633.

Memory, History, Forgiveness: A Dialogue Between Paul Ricoeur and Sorin Antohi - Janus Head, 2005, 8(1): 14-25.

Tamar Ashuri 2006. Television tension: national versus cosmopolitan memory in a co-produced television documentary. - Media, Culture & Society, Vol. 29(1): 31–51.

Luis Alberto Brandão, Chronotope. - Theory, Culture & Society 23(2–3): 133-134.

Lindsay Weiss 2007. Heritage-making and political identity. - Journal of Social Archaeology, Vol 7(3): 413–431.



PROJEKT

TEGEVUS
arhiiv «
KOOSSEIS